Autoettevõtete Liit

11. juunil toimus Kehtna MTK Tehnikavaldkonna eestvedamisel, koostöös Autoettevõtete Liidu (AL) ja Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) Rasketehnika Päev 2011, mille kandvaks teemaks oli metsaveoga seonduv problemaatika.
Osalejateks olid kooli tehnikavaldkonna koostööpartnerid. Esindatud olid katusorganisatsioonid Autoettevõtete Liit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, oma uuemate veokitega olid kohal Scania Eesti AS, Silberauto AS, Volvo Estonia OÜ. Samuti oli üritusel esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. Üritus toimus kooli õppesõiduväljakul. Autoesindused pakkusid huvilistele võimalust vigursõidurajal proovida kätt autoroolis.
Kohal olid AL liikmete KaroTrans AS ja Hant OÜ puiduga koormatud metsaveoautod, millel autojuhid demonstreerisid oma kutseoskusi alates autosõiduga ekstreemtingimustes toimetulemisest kuni ümarpuidu maha-pealelaadimiseni.
Üritust väisas Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Metsaveoga seonduvate probleemide selgitamisega olid tegevad AL direktor Villem Tori, juhatuse liige Vallo Tenso, EMTL juht Ott Otsmann ja veoautode maaletoojate esindajad.

31. mail kell 10-19 toimub Tallinnas Uus-Sadama ja Petrooleumi tänava vahelisel alal veoki-, takso- ja bussijuhtidele, sama valdkonna ettevõtjatele ning kõigile huvilistele mõeldud infopäev.
Täpsemalt saab infopäeva kohta lugeda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

Ilmus venekeelne töö- ja puhkeaja
arvestamise juhend
24.03.2011

Meil on heameel teatada, et äsja ilmus trükist venekeelne „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhend“.
Trükis sisaldab tõlget vene keelde Autoettevõtete Liidu poolt varem eestikeelsetena välja antud „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendist“ ja selle lisast „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise praktilisi nõuandeid“.

Juhendis selgitatakse autojuhtidele, logistikutele ja tööandjatele arusaadavalt ja lihtsalt kehtivate õigusaktide nõudeid. Trükis ei asenda õigusaktides kirjapandut, kuid aitab neid nõudeid paremini täita ja mõista.
"Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendit"saab osta ainult Autoettevõtete Liidust.Ühe eksemplari hind on 6.50 eurot.
Info telefonil 6412 511. Tellimine e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee

Maanteeameti mainekampaania ei
edenda majanduse arengut
03.03.2011

PRESSITEADE

Kolmapäeval toimunud metsavedajate rahumeelne meeleavaldus ja sõnumid leidsid meedias kajastust, kuid kahjuks jättis Maanteeameti agressiivne suhtekorralduslik vastukampaania olulised sõnumid kajastusest välja.

Meeleavaldusel maanteedel osales kokku 220 metsaveoautot ja nende juhti. Metsa- ja puidusektor on Eesti üks suurimatest eksportivatest majandussektoritest ja meile teeb muret, et Maanteeamet ei tegele sisuliselt probleemide lahendamisega Eesti teedel, ega tee konstruktiivset koostööd ettevõtjatega, vaid kulutab maksumaksja raha suhtekorralduslikule kampaaniale selleks, et oma tegevusetust õigustada. Seetõttu peavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Autoettevõtete Liit ja Erametsaliit vajalikuks tuua välja need väga olulised sõnumid, mis liiga vähe kajastamist leidsid:

Kaasaegsete autorongide mõistlik koormamine mõjutab oluliselt ja positiivselt nii metsasektori kui ka paljude teiste ettevõtlussektorite logistikaahela majanduslikku efektiivsust ja koos sellega kogu riigi ekspordi ja siseturu konkurentsivõimet. Ühesõnaga, meie kõigi heaolu.

Läbiviidud stsenaariumite uuring Eestis näitab, et 60 tonnise massi puhul ainuüksi metsaveol hoitaks otseseid kulusid kokku 15,4 miljonit eurot aastas ning lisanduks kokkuhoiud puistematerjalide, turba, kütuste, piima jms kaupade vedudel. Kõik see kokkuhoid kajastub meie majanduse arengus positiivsel poolel.

Metsaveoautode juhid ei seisnud teede ääres mitte niisama, vaid näpistasid kaks tundi oma kallist tööajast selleks, et näidata avalikkusele kuivõrd ebaefektiivne on hetkel nende veovahendite kasutusvõimalus, mida piirab eelkõige paljuräägitud täismassipiirang. Paraku leidis eile vähem kajastust sõnum, et teid lõhub eelkõige teljekoormus ning täismassi suurendamisel ja telgede lisamisel, teljekoormus kas jääb samaks või hoopis väheneb. Ettevõtted on investeerinud kaasaegsesse ja teedesõbralikku metsaveotehnikasse. Neid investeeringud peab olema võimalik ka eesmärgipäraselt ja efektiivselt kasutada.

Samuti on kõigile selge, et täiskoormatega vedades väheneb sõidusoorituste arv, mistõttu on summaarne mõju teekatendile suuremate koormate puhul väiksem. Seda asjaolu näitavad kõik uuringud nii meil kui mujal, mis on seotud kaubavedude täismassi uurimisega. Eelmise aasta Eesti uuring näitas, et ainuüksi metsaveoautode summaarne läbisõit väheneks 21 miljoni kilomeetri võrra aastas kui 44 tonni asemel oleks täismass 60 tonni.

Metsa- ja puidusektor ning vedajad ei protesti, vaid otsivad probleemidele lahendusi. Vähe sellest, et Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei näita üles initsiatiivi eesmärkide seadmiseks ja küsimustele lahenduste leidmiseks, nad isegi ei leia aega, et riigi majandusele olulise efektiivsuse küsimusega tegeleda. Tundub, et lihtsam on mitte midagi teha ning konstateerida, et teed on viletsas seisus.

Nii senine maanteetranspordi areng kui edaspidised märgid kogu maailmas näitavad, et veokoormate suurus on pigem kasvav ning veosoorituste arvu ja liiklussagedust püütakse vähendada. Teedeehituses ja autode tootmises kasutatavate materjalide, tehnoloogiate ning teadmiste areng on vedude efektiivsusele suunatud. Raske oleks ette kujutada, et see areng jääb äkki seisma ning me sõidame kümne aasta pärast samasuguste koormate ja veovahenditega kui täna ning ehitame teid täpselt samamoodi. Meie põhjanaabrid on Euroopas suunanäitajad ning kavandavad ja uurivad praeguse 60 t taseme tõstmist variantideni 70/80/90 tonni, lisades vastavalt autorongile telgi.

Maanteeameti sõnul on vaja teede infrastruktuuri panustada. Kindel see, et on vaja ja sellele on pidevalt tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad. See on lausa hädavajalik. Esmatähtis on teedeehitusel nende kvaliteet ja seda tuleb arvestada teedeehitushangete korraldamisel. Teedeehitusse panustatav raha peab kusagilt tulema ning üheks allikaks on siin vedude efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvust tulev maksuraha ning ka liiklussageduse vähenemisest tulenev kulude kokkuhoid. Eelkõige peab olema efektiivne, et oleks mille arvelt ka infrastruktuuri investeerida.

Eesti metsa- ja puidutööstuse toodangu eksport moodustas 2010. aastal üle 1 miljardi euro. Puit ja puittooted olid Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustajana esikohal ning pea ainukestena kaubagruppidest positiivse saldoga +592 milj eurot. Kogu metsasektori areng on primaarne maapiirkondade arengus andes tööd 30 000 inimesele.

Lisainfo:
Ott Otsmann
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
ott.otsmann@emtl.ee

Autoettevõtete Liit korraldab kolmapäeval, 2. märtsil koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Erametsaliiduga rahumeelse meeleavalduse, et pöörata üldsuse, ametkondade ja poliitiliste erakondade tähelepanu puidutranspordi arengut takistavatele küsimustele.

Kehtiva täismassipiirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eestis ebaefektiivne ja ettevõtjate konkurentsivõimet pärssiv. 2010. aastal läbi viidud „Puidutranspordi makromajandusliku uuringu“ raames uuriti erinevaid võimalikke autorongide täismassistsenaariume Eesti oludes: 44 t (tänane kehtiv üldpiirang), 52 t ja 60 t. Uuringu tulemusena leidsid teadlased, et suurema täismassi puhul (60 t) kaasneks vedude majandusliku efektiivsuse kasv ja hoitaks kokku 15, 4 milj eurot otseseid kulusid aastas, väheneks liiklussagedus ja läbisõit 21 miljoni kilomeetri võrra ning paraneks liiklusohutus. Väheneks vedude keskkonnamõju, sealhulgas CO2 emissioon 35% võrra. Koormussageduse vähenemisega kaasneks teekatendi kulumise vähenemine. Uuringus leitakse, et mõistlik on tõsta vedude efektiivsust ning panustada Eesti maanteede infrastruktuuri arendamisse. Uuringus osalesid Autoettevõtete Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringu teostajaks oli Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli poolt loodud konsortsium.

Eestis ümarmaterjali veol kasutatavad kaasaegsed metsaveokid on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et täismassi tõstmine 60 tonnini ei vii teljekoormust üle Eestis lubatud normi. Konkurentmaades on lubatud täismass suurem (Soomes ja Rootsis 60 t ning Lätis lubadega 52 t) ning Soome ja Rootsi suund on tõsta täismassi 70...90 tonnini lisades vastavalt autorongile telgi ja pikkust. Et konkurentsivõimes veel täiendavalt mitte maha jääda, tuleb meil oma 44 t-lt piirangult ülespoole liikuda.

Tuleb tegutseda koostöös ning leida operatiivsed lahendused täismassi ebamõistliku piirangu taseme tõstmiseks 60 tonnini. Olemas on poliitiline valmisolek piirangu muutmiseks mõistlikumaks, kuid ettevõtjate hinnangul ei tegele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ala haldava ministeeriumina eesmärgipäraselt ja lükkab võimalikke lahendusi teadmata kaugesse tulevikku.

Et näitlikustada hetkel veetavate koormate suurust ja autode tehnilise võimekuse erinevust, saab 2. märtsil kell 12.00-14.00 näha koormatega metsaveoautosid Eesti erinevais paigus: Imaveres, Tartus, Pärnus ja Narva - Tallinn maanteel. See on rahumeelne ettevõtjate pöördumine avalikkuse poole, et otsida probleemile lahendusi. Vajalik on kõigi osapoolte koostöö nii riigi- kui erasektoris, et tõsta meie metsasektori konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning parendada infrastruktuuri. Efektiivsuse kasv veol mõjutab Eesti metsaomaniku (nii riigi kui era) tulu positiivselt, hoides kokku ebamõistlikke kulusid. Efekt vedudel kasvaks ka teistes sektorites, näiteks puistematerjalide ja vedelike vedudel.

Pressikonverents ajakirjanikele toimub 02. märtsil kell 9.00 – 10.00 Autoettevõtete Liidus, Akadeemia tee 20.

Ott Otsmann
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Tel. 6567 643
ott.otsmann@emtl.ee

2010. aasta lõpul valmis Autoettevõtete Liidu ja Eesti Metsatööstuse Liidu koostööprojekti tulemusena „Puidutranspordi makromajanduslik uuring“. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli teadlastest moodustatud konsortsium.

Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, millist sotsiaalmajanduslikku mõju omab raskeveokite täismassi piirangu tõstmine, millised on võimalused läbi raskeveokite täismassi piirangu tõstmise vähendada puiduga seotud vedude arvu ja kuidas see omakorda mõjutab liiklusohutust ning vajadust infrastruktuuri investeeringute ning hoolde suurendamiseks.
Edasi loe siit

Tööinspektsioon korraldab märtsis Euroopa Sotsiaalfondi toel neli sõidukijuhtidele suunatud tasuta teabepäeva. Täpsema info koolituste kohta leiate Tööinspektsiooni kodulehelt aadressil www.ti.ee

Avaliku teenindamise lepingute alusel teenindavate liinide busside olukord lähtub riigi ja omavalitsuste toetustest, sõitjatelt laekuvast piletitulust ning vedajate ja nende finantseerimise allikate majanduslikest võimalustest, samuti riigi poolt seatud tingimustest riigihangetel. Riik on üldjuhul seadnud tingimusteks vedajate poolt avaliku teenuse osutamise madalaima hinna aga ka järjest enam busside piirvanuse. Siinkohal on tõstatatud küsimus, kas ainuüksi busside vanus määrab kasutatava veeremi kvaliteedi ja mugavuse. Vedajatele oleks see ressursi säästmine, kuna bussi renoveerimine maksab Soome sellekohast praktikat arvesse võttes hinnanguliselt kuni 30% uue bussi maksumusest. Riigi poolt vaadatuna on positiivne, et tekivad uued töökohad, kindlustatakse reisijatele täiendavaid mugavusi ja renoveerimine on keskkonnasäästlik ilma oluliselt suuremate kapitalikuludeta. Edasi loe siit

MKMle esitleti Kehtna RKK loomise projekti
01.12.2010

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (MTK) esitles novembri lõpus koos partneritega, kelle hulka kuulub ka Autoettevõtete Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Kehtnasse rasketehnika kompetentsikeskuse (RKK) rajamise projekti. Edasi loe siit

Autoettevõtete Liit võõrustab Põhjamaade
ühistranspordi organisatsioonide esindajaid
19.08.2010

26.- 27. augustil toimub Tallinnas Põhjamaade ühistranspordi ettevõtjaid ühendavate organisatsioonide nõupidamine. Taolised kokkusaamised toimuvad reeglina kaks korda aastas. Kõik nõupidamised korraldatakse erinevates riikides ja osalejaid võtab traditsiooniliselt vastu kohalik transpordiettevõtjaid ühendav organisatsioon. Seekord on külaliste võõrustamise järg Autoettevõtete Liidu käes. Arutatakse erinevaid ühistranspordi valdkonda puudutavaid küsimusi, vahetatakse kolleegidega mõtteid ja kujundatakse ühtseid seisukohti Euroopa Liidu seadusandluse osas.

Õigusaktide ühetaoline tõlgendamine on oluline
24.05.2010

Tööinspektsioon korraldas 20. mail 2010 Tallinnas tasuta teabepäeva sõidukijuhtide töö- ja puhkeajast vedude eest vastutavatele isikutele.

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve ametnik Priit Tuuna tõi kuulajateni ülevaate enamlevinud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumistest, mida politseiametnikud on maanteel kontrollimisel avastanud.

Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori rääkis teabepäeval järelevalveametnike ja autojuhtide ning ettevõtjate töö- ja puhkeaja nõuete ühetaolise tõlgendamise olulisusest. Teema on ettevõtjate jaoks tähtis ja ettekanne pälvis kiitva hinnangu. Peale ettekandeid said osalejad esitada mõlemale esinejale küsimusi.
Tööinspektsiooni teabepäevi finantseerib Euroopa Sotsiaalfond.

Autoettevõtete Liit kohtus transpordivolinik
Siim Kallasega
18.05.2010

5. mail toimus Brüsselis Põhjamaade ühistranspordi ettevõtjaid ühendavate erialaliitude kohtumine transpordivolinik Siim Kallasega. Autoettevõtete Liidust osalesid juhatuse liige Hugo Osula ja sõitjateveo spetsialist Ivo Volt.

Siim Kallase sõnul on tähtis, et vedajad, ühistranspordi korraldajad ja selle valdkonna eest vastutavad teeksid ühiseid jõupingutusi, et tagada sõitjatele erinevate transpordiliikide kohta ühtsete, kergesti leitavate sõiduplaanide olemasolu ja õige info. Alternatiivina isikliku sõiduauto kasutamisele vajavad sõitjad mugavat, piisava sageduse ja normaalse täituvusega ühistransporti.

Oluliseks pidas transpordivolinik veel erinevate transpordiliikide kombineerimise võimalust ja keskkonnasäästlikkust. Siiski rõhutas Kallas, et keskkonna säästmine ei tohiks muutuda eesmärgiks omaette, vaid jälgida tuleb, et ühistransport kataks eelkõige inimeste liikumisvajadused ning seejärel töötada selle keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

11. mail toimus Autoettevõtete Liidus veondussektori konkurentsikeskkonna ümarlaud.
Osalesid Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esindajad.
Nõupidamisel arutati, kuidas tagada ühtsed konkurentsitingimused ja järelevalve kõigile veoseveo turul tegutsevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu turulepääsu määruste kehtimahakkamisel 2011. aasta detsembris.

liikmealale sisenemiseks vajuta siia

tegevusloa ja sõidukikaardiga seonduva kohta loe lähemalt siit

vajalik lisainfo telefonil: 6412 512

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele! AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt
Tule liikmeks!

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele! AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt
Tule liikmeks!

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele! AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt Tule liikmeks!

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele! AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt Tule liikmeks!

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele! AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt
Tule liikmeks!

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele! AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt
Tule liikmeks!